Tehisaru vs pärisaru kohtusaalis - Riigiõiguse sihtkapital

Põhiseaduse § 146 järgi mõistab Eestis õigust ainult kohus. Riigikohus on seejuures selgitanud, et kohtus saab mõista õigust üksnes kohtunik põhiseaduse §-de 147, 150 ja 153 mõttes.¹ Seega põhiseaduse ja selle senise tõlgenduse järgi mõistab Eestis õigust inimene.

Inimõiguste konventsiooni artikkel 6 ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 47 näevad ette, et igaühel on õigus õiglasele ja avalikule menetlusele seaduse alusel moodustatud kohtus. Inimõiguste kohtu ja Euroopa Kohtu senine praktika võimaldab samuti järeldada, et kohtus mõistab õigust inimene.² On koguni leitud, et konventsiooni artiklist 6 tuleneb õigus inimkohtunikule.³

Kuni mainitud norme või nende tõlgendust ei muudeta, pole robotkohtunike võidukäik võimalik. See aga ei tähenda, et kohtupidamises ei võiks tehisaru kasutada. Vastupidi, tehisaru saaks ja peaks kohtu tööd lihtsustama. Küsimus ei ole aga selles, mida tehisaru suudaks tegema hakata, vaid selles, mis peab pärisaru teha jääma.

Õigusvaidluse lahendamine eeldab enamasti vastanduvate põhimõtete kaalumist ja väärtuspõhise hinnangu andmist. Põhiseaduse § 146, inimõiguste konventsiooni artikli 6 ning põhiõiguste harta artikli 47 järgi peavad kohtud olema seda tehes sõltumatud. Kohtunikud peavad töötama kooskõlas oma sisetunde ja arusaamadega⁴ ning olema kaitstud mõjutuste eest, mis võivad suunata nende otsuseid.⁵

Ametisse nimetamisel antav vanne näeb samuti ette, et õigust tuleb mõista südametunnistuse järgi.⁶ Ka tõendeid tuleb menetlusseaduste järgi hinnata siseveendumuse kohaselt.⁷ Eelneva põhjal võib seega väita, et õigusemõistmisel kasutatavad tehisaru tööriistad ei tohi ohustada kohtu sõltumatust ega suunata kohtunike otsuseid.

Probleemi ei ole siis, kui kohus kasutab tehisaru tehnilise abivahendina. Tehisaru võib kontrollida formaalsusi, aidata sissetulevaid asju liigitada ja jagada, hallata toimikuid, korraldada töövoogu, süstematiseerida väiteid ja tõendeid või otsida kohtupraktikat. Sellised lahendused on paljudes riikides juba kasutusel.⁸ Tehnilisi toiminguid lihtsustavad tööriistad muudavad kohtute töö efektiivsemaks, menetlused kiiremaks ja kohtupidamise kättesaadavamaks.

Probleem võib tekkida siis, kui tehisaru ei aita üksnes menetlusi juhtida, vaid ka vaidlusi sisuliselt lahendada. Kohtu arengukava⁹ järgi võiks tehisaru muu hulgas analüüsida tõendeid ja koostada kohtulahendi projekti, jättes kohtunikule kohustuse projekti kontrollida ning võimaluse lahendust korrigeerida. Sel juhul tõusetuks aga küsimus tehisaru arendajate mõjust ja kohtuniku sisulisest panusest.

Kiusatus tehisaru koostatud tekstist lähtuda on mõistetav. AI genereeritu on veenev ka siis, kui see on puudulik või koguni vale. Tehisaru kiputakse usaldama, ehkki algoritmid ei pruugi olla objektiivsed ega võtta arvesse kõiki asjaolusid.¹⁰ Seetõttu peaks kohus suhtuma AI kirjutatusse sama kriitiliselt kui vaidlevate poolte esitatusse. Ent kui tehisaru abil valminut iga kord kontrollima hakata, muutub vaidluse lahendamine mitte kiiremaks, vaid veelgi aeganõudvamaks.

Siseveendumus õigest ja õiglasest lahendusest kujuneb pooli kuulates, materjale lugedes, tõendeid vaadates, vaidlusele mõeldes ja otsust kirjutades. Mida suurema osa tööst teeb ära AI, seda teravamalt tekib küsimus, kas lahend on sündinud kohtuniku või tehisaru (ja selle programmeerijate) arusaama järgi. Seetõttu peaks vältima tööriistu, mis võimaldavad mõttetöö mõne etapi vahele jätta.

Ka menetlusosalised ja nende esindajad peaksid hoiduma AI koostatud dokumentide esitamisest. Ameerika Ühendriikides läbiviidud uuringu¹¹ järgi on ligi 20% kohtule esitatud dokumentidest juba koostatud tehisaru abil. Nii Eestis¹² kui mujal maailmas¹³ on olnud piisavalt juhtumeid, kus kohtule esitatud tehisaru loodud dokumendid on viidanud väljamõeldud allikatele või sisaldanud asjassepuutumatuid väiteid. Selline tegevus venitab menetlust ning raiskab kohtu aega ja menetlusosaliste raha. AI kuritarvitamine võib viia olukorrani, kus kohus peab hakkama võitlema tehisaru vastu tehisaruga.¹⁴

AI ajastul ei erista head juristi pelk oskus tehisaru kasutada. Ühel või teisel viisil saab sellest standard. Head juristi jääb eristama võime AI ahvatlustest hoolimata süveneda, mõista ja mõtestada. Tehisaru võib aidata pärisaru mõeldut vormistada, kuid mitte pärisaru eest mõelda. Kuni kohtumenetluses osalevad inimesed, peaks kellegi õigusi ja kohustusi mõjutav tekst jääma inimese mõttekäigu peegelduseks ja järelduste tulemuseks.

Martin Raude, vandeadvokaat